LEIE PÕHIKOOLI ÕPILASTE TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMISE JUHEND

kinnitatud 27.12.2005 Kk. nr 2/3-1
muudatused õn nr 6 28.08.2006
muudatused õn

1.peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala
1. Käesoleva juhendiga sätestatakse Leie Põhikoolis põhiharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord, lähtudes haridus- ja teadusministri 10. augusti 2005. a määrusest nr. 24 “Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord“ ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõige 2.
2. Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud haridusministri 23. jaanuari 2002. a määruses nr 18 «Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused» ja 24. detsembri 2001. a määruses nr 75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord».
3. Leie Põhikooli hindamisjuhend lähtub eespoolnimetatud dokumentidest ja Leie Põhikooli õppenõukogu otsustest.

§ 2. Hindamise alused
1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud Leie Põhikooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
3. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas määruses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.
4. Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr. 61 “Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

§ 3. Hindamise eesmärk
1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
anda tagasisidet õpilase õpiedukusest;
suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

§ 4. Hindamisest teavitamine
1. Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale, õpilasele ja õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel (http://www.leie.vil.ee)
2. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad õppeveerandi, poolaasta või kursuse alguses.
3. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
4. Õpilasel on õigus saada õpetajatelt teavet oma hinnete kohta.
5. Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hindeid või tema teadmistele ja oskustele antud hinnanguid aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt.
6. Õpilase hinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku ja hinnetelehe kaudu. Veerandi- ja aastahinded märgitakse klassitunnistusele.

2. peatükk
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

§ 5 Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
2. Õppeveerandi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
3. Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja kantakse iga veerandi algul 4.-9.kl. kontrolltööde graafikusse.
4. Kirjalike tööde hindest teavitatakse õpilasi järgmisel ainetunnil pärast töö sooritamist. Erandjuhuna kooskõlastab õpetaja pikema hindest teavitamise aja kokkuleppel õpilastega
5. Kõikides klassides (v.a. 1.klass) hinnatakse õpilaste tulemusi numbriliselt viiepallisüsteemis.
6. Põhikooli 1.klassis antakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes suulisi või kirjalikke sõnalisi hinnanguid.
7. 3. klassi inglise keele suuline eelkursus jäetakse I õppeveerandil hindamata ja aastahinne pannakse välja kolme veerandihinde põhjal.
8. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise kord sätestatakse käesoleva juhendi § 11.
9. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».

§ 6. Hinded viiepallisüsteemis
1. Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
2. Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
3. Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
4. Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
5. Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
6. Hindeskaala laiendamiseks on lubatud kasutada + ja -. Veerandi ja astahinded tuleb teisendada viiepallisüsteemi.
7. Hindamisel võib õpetaja erandjuhul muuta hindeskaalat 5%, arvestades õpilaste individuaalseid erivajadusi, töö mahtu, ülesannete keerukust, vigade arvu ja liiki.
8. Kõiki hindeid arvestatakse veerandi ja aastahinnete väljapanemisel. Olulisemad kontrolltööd või hinded, mis hõlmavadd enam kui ühe ainetunni materjali märgitakse klassipäevikus hinde tulba all tähisega O

§ 7. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
1. Põhikoolis pannakse välja õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinded ja aastahinne.
2. Põhikooli õpilasi hinnatakse kokkuvõtva hindega veerandite lõikes vastavalt koolivaheaegadele eelneva perioodi jooksul. Poolaastahinde võib panna õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul
Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi või poolaastahinnete alusel. Võrdsete hinnete puhul aastahinde välja panemisel on IV õppeveerandi hinne määrava kaaluga. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

§ 8. Kokkuvõttev hindamine 2.-9. klassini
1. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud veerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
2. Õppeaine veerandi-, poolaasta- ja aastahinne pannakse välja vähemalt kolme hinde põhjal või erandjuhtudel kogu õppeveerandi materjali vastamisel saadud hinde põhjal. Iga aine õpetaja fikseerib oma aine hindamisjuhendis selle, mille põhjal veerandihinne kujuneb.
3. Õpilasele, kelle õppeveerandi või poolaastahinne on «puudulik», või «nõrk», või on jäetud välja panemata, määratakse selles õppeaines järgmiseks õppeveerandiks või poolaastaks individuaalne õppekava või on kohustatud käima konsultatsioonitunnis ja talle antakse individuaalset õpiabi kokkuleppel aineõpetajaga, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
4. Kui õppeaine õppeveerandi- või poolaastahinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase teadmised ja oskused vastavad õppeveerandis või poolaastas hindele “nõrk”.
IX klassi lõpetajale pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
Kui IX klassi õpilane sooritab täiendavale õppetööle jäetud õppeainest lõpueksami vähemalt hindele “rahuldav”, vormistatakse täiendav õppetöö antud õppeainest sooritatuks.
6. Õpilasele, kes on koolist pikemat aega puudunud ega ole veerandi- poolaasta või kursuse lõpuks nõutavaid õpiülesandeid täitnud, kokkuvõtvat hinnet välja ei panda.Talle antakse võimalus need ülesanded täita järelevastamise korras õpetajaga kokkulepitud ajal kuni 30.augustini, mil pannakse välja lõplik hinne.

§ 9. Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute andmine 1. klassis
1. Õpilase teadmistele ja oskustele antakse 1.klassis suuliseid ja kirjalikke hinnanguid
2. Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes ning üldpädevusi lähtuvalt õpilasele rakendatud õppekava nõuetest.
3. Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad lapse arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud

§ 10. 8. klassi loovtöö ja 7. klassi hindelise arvestuse korraldamine. 9. klassi valikeksami valik
1.  8. klassi õpilased sooritavad õppperioodi lõpul loovtöö,  hinne kantakse põhikooli lõputunnistusele (vaata loovtöö korraldust).
2.  7. klassi hindelise arvestuse õppeaine otsustab kooli õppenõukogu ja teatab III õppeveerandi I nädalal.
3.  7. klassi hindeline arvestus võib olla: kirjalik (kontrolltöö, test, kirjand vms); suuline (pileti küsimustele vastamine, ettekanne vms).
4.  7. klassi hindeline arvestus hõlmab klassis õppeaasta jooksul läbitud olulisemaid teemasid.
5.  7. klassi hindeline arvestus viiakse läbi mai viimasel täispikal nädalal, vähemalt kaheliikmelise komisjoni juuresolekul.
6.  7. klassi hindelisele arvestusele lubatakse kõik õpilased, olenemata hinnetest
7.  7. klassi hindelisest arvestusest on vabastatud need õpilased, kes valitud õppeainest tulid Viljandimaa õpilaste aineolümpiaadil esimese kolme õpilase hulka.
8. 7. klassi hindelisele arvestuse tulemus tehakse teatavaks hiljemalt järgmisel päeval
9.  Õpilase hindelise arvestuse tulemust arvestatakse aastahinde väljapanemisel.
10. 3. ja 6. klassis sooritavad õpilased riiklikult ettenähtud tasemetööd. Tasemetöö hinne määrab kokkuvõtva hindamise puhul oluliselt määravat osa.
11. 9. klassi valikeksami aine valib õpilane III õppeveerandi I nädalal ja teatab valikust klassijuhatajale, kes esitab nimekirja direktorile kinnitamiseks.

§ 11. Järelvastamise ja järeltööde korraldus
1. Kui õpilase suulist vastust, kirjalikku tööd vms. on hinnatud mitterahuldava hindega (hinnetega) või on jäetud hinne mingil põhjusel välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järele saab vastata puudulikku hinnet, mis hõlmab enam kui ühe ainetunni materjali.
2. Järelvastamise- ja konsultatsiooniajad kinnitab direktor.
3. Järelvastamine sooritatakse kokkuleppel õpetajaga ühe nädala jooksul pärast õpilase õppetööle naasmist või mitterahuldava hinde teada saamist.
4. Õpilane, kes hinnatava ülesande päeval koolist puudus või ei saa tööd põhjendatult kaasa teha, teeb töö õpetajaga kokkulepitud ajal ühe nädala jooksul. Hinne kantakse klassipäevikusse kaldkriipsuga puudumismärgi järele. Kui õpilane põhjendamatult ei kasuta järgi vastamise võimalust, märgitakse klassipäevikusse hinne “1”. Hinde parandamise võimalust ei ole
5. Õpilasele, kelle veerandihinne jäi pikemaajalise puudumise tõttu (50 % ja enam ainetunde) välja panemata, antakse võimalus tegemata ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal järgmise veerandi jooksul. Õppeaine veerandihinne pannakse välja pärast nõutavate õppeülesannete täitmist.
6. Õpilasele, kes oli hinnatava ülesande päeval koolis, kuid jättis selle põhjendamatult täitmata, märgitakse klassipäevikusse hinne «1», ning temale ei võimaldata järeltööd ega järelvastamist.
7. Õpilane, kes täitis hinnatava ülesande «puudulikult», või «nõrgalt», võib kasutada järelevastamise võimalust ühe nädala jooksul õpetajaga kokkulepitud ajal. Vähemalt rahuldav hinne kantakse klassipäevikusse kaldkriipsuga mitterahuldava hinde järele ning veerandi- poolaasta- või aastahinnete väljapanekul arvestatakse mõlemat hinnet.
8. Järele saab vastata hindeid «2», või «1», ainult ühe korra. Järele vastata ei saa, kui õpilane 1) kirjutas maha või kasutas kõrvalist abi või 2) ei teinud sihilikult tööd kaasa või ei andnud tööd ära.
9. Mõjuva põhjuse olemasolul on kokkuleppel õpetajaga lubatud uuesti vastata ka rahuldavalt sooritatud töid. Hinne kantakse klassipäevikusse vastava hinde järele kaldkriipsu taha.
10. Veerandi lõpus võib õpetaja anda pikalt puudunud või oma hinnet parandavale õpilasele üldistava töö kogu veerandi materjali kohta, mida arvestatakse veerandihinde väljapanemisel.
11. Tegemata kodune töö tuleb järgi vastata kokkuleppel aineõpetajaga peale tunde. Kui õpilane põhjendamatult ei kasuta peale tunde järgi vastamise võimalust, märgitakse klassipäevikusse hinne “1”. Hinde parandamise võimalust ei ole.

3.peatükk
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

§ 12. Käitumise ja hoolsuse hindamine
1. Leie Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
2. Õpilaste käitumise hindamise aluseks on
kooli kodukorra täitmine,
üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis
suhtumine kaaslastesse ja kaasinimestesse üldse,
elementaarsete viisakusnõuete täitmine,
säästlik suhtumine ümbritsevasse keskkonda,
koolikohustuse täitmine,
kooli esindamine maakondlikel ja vabariiklikel üritustel.
3. Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele, käitumishinne ka õpilasraamatusse. Põhikooli lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne.
4. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
5. Õpilast hinnatakse käitumishindega
eeskujulik, kui üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide täitmine on talle harjumuspärane igas olukorras ning paragrahv 12 p.2 nimetatud kriteeriumid on täidetud eeskujulikult ja järjepidevalt;
hea, kui ta järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme või kuni kaks paragrahv 12 p.2 nimetatud kriteeriumitest ei ole täidetud või nõuab pingutamist
rahuldav, kui ta üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, kuid aeg-ajalt segab õppetööd tunnis, unustab viisakuse, suhtub hoolimatult kaasinimestesse ja ümbritsevasse keskkonda ning vajab pidevat tähelepanu ja suunamist kas õpilaskollektiivi või täiskasvanute poolt
mitterahuldava, kui ta rikub teadlikult korda, ei allu õpetajate nõudmistele; ei tööta tunnis kaasa, on ebaviisakas ja jõhker kaaslaste suhtes (ropendamine, vägivald jne); ei osale õppetundides; rikub kooli vara, on toime pannud õiguskorra rikkumise, on põhjuseta puudunud 10 tundi vms.
mitterahuldav hinne näitab, et õpilase käitumine on vastuolus kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormidega. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest koolis.

6. Käitumise aastahindeks pannakse «mitterahuldav», kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid. Lapsevanem peab viibima oma lapse mitterahuldava aastahinde väljapaneku arutelul või teatada oma nõusolekust kirjalikult.

§ 13. Hoolsuse hindamine
1. Õpilaste hoolsuse hindamisel on aluseks õpilase suhtumine õppeülesannetesse:
- kohusetundlikkus,
- töökus, usinus ja püüdlikkus
- järjekindel suhtumine õppimisse ja töösse,
- tema võimetekohane õppimine.

2. Hoolsuse hindamisel saab õpilane hindeks
eeskujulik, kui suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, viib alustatud töö lõpuni.
hea, kui suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel nende täitmisel ning viib alustatud töö lõpuni.
rahuldav – kui ta üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid tal puudub järjekindlus õppimises ja töös ning ta ei õpi oma tegelike võimete kohaselt. Sageli unustab koju õppevahendeid, on lohakas.
mitterahuldav, kui ta ei õpi oma võimete kohaselt, suhtub õppeülesannetest lohakalt ja vastutustundetult.

4.peatükk
ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

§ 14. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustamine
1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle jätmise või klassikursuse kordamise otsustab õppenõukogu kokkuvõtvate hinnete alusel.

§ 15. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
1. Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30.augustiks.
2. Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.
3. Punktis 1 sätestatud tähtaega ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

§ 16. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine
1. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
2. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
3. Täiendavale õppetööle jäetakse põhikooli õpilane aineõpetaja ettepanekul ühes või mitmes õppeaines, milles tema teadmised ja oskused vastavad hindele, «puudulik» või «nõrk», või on jäänud hindamata vähemalt kahe veerandi jooksul / veerandihinnete põhjal juhul, kui aastahinne kujuneks puudulikuks.
4. Täiendava õppetöö eesmärgiks on, et õpilane omandaks temale rakendatud õppekava nõutavad teadmised ja oskused.
5. Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu viieks kuni kümneks õppepäevaks õppenõukogu otsusega määratud ajaks kuni 25. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni viis õppetundi.
6. Täiendava õppetöö ajal täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel talle antud õppeülesandeid ainevaldkonnas, milles tema teadmised on puudulikud või nõrgad. Õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning hinne kantakse klassipäevikusse.
7. Õppeaine aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö sooritamist. Märge täiendava õppetöö sooritamisest tehakse nii klassipäevikusse, tunnistusele kui õpilasraamatusse.
8. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane viiakse järgmisse klassi pärast täiendava õppetöö sooritamist.
9. Täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine või klassikursust kordama jätmine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd hiljemalt 30. augustiks.

§ 17. Klassikursuse kordamine
1. 1.–8. klassi õpilane võidakse jätta õppenõukogu otsusel õppeperioodi lõpul klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud või jättis täiendavale õppetööle tulemata ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.
2. Õpilase klassikursust kordama jätmise otsuse tegemisse kaasab õppenõukogu ka õpilase vanemad või tema seadusliku esindaja. Õppenõukogu otsuses peab olema põhjendatud, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
3. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.
4. Õpilane, kes ei ole täitnud koolikohustust, osalenud õppetöös ega täitnud individuaalse õppekavaga määratud ülesandeid, jäetakse klassikursust kordama.
5. Õpilasi ei jäeta kolmandaks õppeaastaks klassikursust kordama.
6. Põhikoolilõpetajale, kellel on kuni kahes aines aasta- või lõpueksamihindeks «nõrk» või «puudulik», võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse põhjal õppenõukogu otsusega anda põhikooli lõputunnistuse.

5.peatükk
HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE
§ 18. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

6.peatükk
TUGISÜSTEEMIDE RAKENDAMINE

§ 19. Haridulike erivajadustega ja puuduliku või nõrga veerandihinde saanud õpilaste puhul rakendatavad tugisüsteemid.
1. Õpilasele, kelle veerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk» või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, määratkse sobiv tugisüsteem.
Tugisüsteemina rakendatakse koolis õpilasele konsultatsioonitundi ja individuaalset õpiabi, individuaalset õppekava, logopeedilist abi, parandusõppe tunde
3. Õpilasele avatakse vaatluskaart.
4. Kui õpiraskused ei ole ületatud vastavate tugisüsteemide rakendamisega, suunatakse õpilane nõustamiskomisjoni.
5. Kui õpilane või lapsevanem keeldub tugisüsteemide rakendamisest ning õpiraskused jäävad püsima, pöördutakse sotsiaaltöötaja või nõustaja poole.
6. Kui kooli poolt pakutavate tugisüsteemide rakendamine on andnud positiivseid tulemusi, või nende kasutamisest loobuda enne õppeaasta või määratud aja lõppu.
7. Tugisüsteemide rakendamise tulemusena järelvastatud veerandihinne kantakse klassipäevikusse ja tunnistusele kaldkriipsuga hinde taha ning tunnistuse märkuste lahtrisse tehakse vastav selgitus.
8. Tugisüsteemi rakendamisprotseduuri kord:
1. Klassijuhataja esitab aruande õppenõukogus
2. Aineõpetaja esitab tugisüsteemiplaani õppenõukogule.
3. Õppenõukogu arutab tugisüsteemiplaani ja võtab vastu otsuse.
4. Direktor koostab tugisüsteemiplaani kohta teatse õpilase vanematele.
5. Klassijuhataja saadab lapse kaudu teate koju.
5. Tugisüsteemi rakendamise protsess.
6. Ühest veerandist pikema kestvusega tugisüsteemi märgib EHISE registripidaja registrisse.
7. Kodust saadetakse allkirjastatud tugisüsteemiplaani teade klassijuhataja kaudu direktorile/õppealajuhatajale tagasi.
8. Tagasiside aineõpetajalt õppenõukogule, vajadusel uue tugisüsteemi arutamine ja protseduuri kordamine või täiendamine.

§ 20. Hindamine individuaalse õppekava alusel
1. Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale.
2. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või parandusõpet või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.
3. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi, kusjuures ühte liiki vead loetakse üheks veaks.
4. Õpilase hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge “Hinnatud diferentseeritult”.
5. Õpilane, kes õpib teatud õppeaineid individuaalse õppekava järgi, tehakse klassitunnistusele märge “hinnatud diferentseeritult” (näit. inglise keel hinnatud diferentseeritult)

7.peatükk
HINDAMISE KORRA MUUTMINE

§ 21. Leie Põhikooli hindamise korra muutmine
1. Leie Põhikooli õpilaste hindamise korda viiakse sisse muudatused õppenõukogu otsuste alusel või seoses PGS §27 lõige 2 alusel sätestatud määrusega.

Kommenteerimine on suletud