Leie Põhikooli kodukord

ÕN nr 6 30.08.2010
dir kk nr 1-4/4 31.01.2011
ÕN nr 7 30.08.2012 (täiendatud)
ÕN nr 6 30.08.2013 (täiendatud)

Kooli kodukorra kehtestab kooli direktor põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 68 lg 1 alusel. Kodukord on kooskõlastatud kooli hoolekogu ja õpilasesindusega põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 68 lg 2 alusel.

Üldsätted
Kooli kodukord on õpilastele ja kooli töötajatele täitmiseks kohustuslik (PGS § 68 lg 1); Kooli kodukord on avalikustatud kodulehel http://www.leie.vil.ee/

Kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis on õpilase käitumise hindamise aluseks. Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras põhikooli riikliku õppekava (edaspidi PRÕK) § 19 lg 5 alusel;

Lähtuvalt erinevatest koolielu reguleerivatest õigusaktidest sätestatakse kooli kodukorras järgmised punktid:

Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, nendest teavitamise ning aset leidnud juhtumite lahendamise kord (PGS § 44 lg 2, § 91 lg 4);

Õpilase ja tema seadusliku esindaja teavitamise kord hindamise korraldusest koolis ning õpilase hinnetest ja talle antud hinnangutest (PGS § 89 lg 8);

Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord (PGS § 20 lg 2);

Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele (sotsiaalministri määrus nr 94 11.12.2009 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 9);

Õppest puudumisest teavitamise kord (PGS § 35 lg 3);

Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord (PGS § 58 lg 9);

Õpilase õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid (PGS § 40 lg 2);

Õpilase ja statsionaarses õppes õppiva õpilase vanema teavitamine õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas (PGS § 55 lg 4);

Kooli hoiule antud esemete hoidmise ja nende tagastamise kord (PGS § 58 lg 5).

1. Kooli päevakava

1.1. Leie Põhikoolis on õppe- ja kasvatustöö korralduse põhivormiks õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli õppeekskursiooni või õppekäiguna vastavalt tööplaanile; õppetöö nädal on viiepäevane.

1.2. Õppetunnid algavad koolis kell 8.30. Õppetund kestab 45 minutit, vahetund 10 minutit ning söögivahetund 20 minutit;

Tundide päevakava:
1. 8.30 – 9.15
2. 9.25 – 10.10
3. 10.20 – 11.05
4. 11.15 – 12.00
5. 12.30 – 13.15
6. 13.25 – 14.10
7. 14.20 – 15.05

Söögivahetund on 30 min: 1. -9. kl kell 12.00 – 12.30

1.3. Õppetund on koolis prioriteetne õppetöö vorm. Õpilastel ei ole õigus segada kaasõpilaste ega õpetajate tööd tunnis. Õpetajad, kooli töötajad ja õpilased austavad kõigi õpilaste õigust õppida. Vastastikune suhtlemine on lugupidav. Probleemide esmane lahendaja on aineõpetaja või klassijuhataja;

1.4. Tunnis keskendutakse õppetööle ega tegeleta kõrvaliste asjadega. Õpilasel pole lubatud kasutada tunnis mobiiltelefoni (on tunnis välja lülitatud või on hääletul režiimil), MP3-e, I-Podi ega muid auditiivseid ja visuaalseid tehnilisi vahendeid. Antud keelust esmakordse üleastumise korral võtab aineõpetaja õpilaselt tehnilise vahendi ning tagastab selle õppetunni lõpus. Korduva keelust üleastumise korral tagastab klassijuhataja või direktor õpilaselt võetud tehnilise vahendi lapsevanemale või jätab hoiule kuni õppeaasta lõpuni.;

1.5. Õppe- ja käitumisprobleemidega õpilaste tarvis on koolis välja töötatud tugi- ja mõjutusmeetmete süsteem. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest annab klassijuhataja lapsevanemale teada nende rakendamise päeval (vt lisa1);

1.6. Õpilast esindab koolis ja väljaspool kooli õpilase vanem või eestkostja ning koolis õpilasesindus esinduse põhimääruses sätestatud ulatuses;

1.7. Kui õpilane rikub tunnis korda nii, et õpetajal on võimatu tunnitööd jätkata, on õpetajal õigus õpilane tunnist kõrvaldada. Tunnist kõrvaldatud õpilane jätkab iseseisvalt tunnitööd kooli direktori kõrvalkabinetis või raamatukogus. Aineõpetaja teavitab õpilase tunnist kõrvaldamisel direktorit. Iseseisvat tunnitööd hindab tunni lõpus aineõpetaja. Kui õpilasel on kodused tööd tegemata võib õpetaja jätta õpilase peale tunde täiendavale õppetööle (PGS §58 lg3 p7);

1.8. Erandjuhul on võimalik pidevalt tunni korda rikkuvale õpilasele kohaldada ajutine õppes osalemise keeld (10 õppepäeva) koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused (PGS § 58 lg3 p12)

2. Kooli õppetegevuses osalemine

2.1. Kooli õppetegevuse aluseks on kooli õppekava;

2.2. Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda talle kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ette nähtud õppes;

2.3. Koolivälised ühisüritused, matkad, olümpiaadid, õppekäigud, spordivõistlused on õppetöö üks osa. Kui õpilast on valitud mõnes valdkonnas kooli esindama, siis nendest osavõtt on kohustuslik;

2.4. Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjusel. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on:

- ilmastikutingimused, läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud

(eKoolis tähis „V” vabandatavad põhjused);

rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused

- olulised perekondlikud põhjused (eKoolis tähis „V” – vabandatavad põhjused);

- õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine (eKoolis tähis „H“);

- kooli esindamine võistlustel, konkurssidel, ülevaatustel, (eKoolis tähis „L” – lubatud direktsiooni poolt, kooliga seonduv);

2.5. Enne koolipäeva lõppu õppetöölt puudumise vajaduse tekkimisel küsib õpilane luba igalt aineõpetajalt eraldi ja teavitab sellest klassijuhatajat. Eelduseks lapsevanema teade õpilase päevikus, e-koolis või e-kiri; telefon

2.6. Õpetaja märgib toimunud õppetundides puudujad e-kooli (eKoolis tähis “-“);

2.7. Klassijuhataja märgib e-kooli puudutud tundide juurde vanematelt ja koolist saadud teabe põhjal puudumiste põhjused;

2.8. Õppetundidest mõjuva põhjuseta puudumise tähis on „P”(põhjendamata puudumine, omamata selleks õigust);

2.9. Kui vanem soovib, et laps oleks kehalise kasvatuse tunnist füüsilisest tegevusest tervislikel põhjustel vabastatud, esitab ta kirjaliku tõendi kehalise kasvatuse õpetajale enne tunni algust. Pikemaajalise vabastuse korral on vajalik arsti poolne teavitus õpilase kehaliseks tegevuseks;

2.10. Andmed õpilase kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul puudunud mõjuva põhjuseta enam kui 20 protsenti õppetundidest kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi alamregistrisse Vanemat karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, kui tema koolikohustuslik laps on ühe õppeveerandi jooksul mõjuva põhjuseta puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest; Põhjuseta puudumise eest 10 või enam tundi õppeveerandis võidakse alandada käitumishinne mitterahuldavaks

2.11. Turvalisuse huvides peetakse koolis arvestust koolihoones viibivate inimeste kohta, sest kool peab tagama õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse;

2.12. Õpilane väärtustab kooli õppetööd ega planeeri perega pikemaid puhkusereise õppetöö ajal. Vältimatu vajaduse korral tuleb enne eemalviibimist esitada kooli direktorile põhjendusega avaldus. Kui avaldus rahuldatakse, koostab õpilane aineõpetajale kava, kuidas vältida mahajäämist õppetööst;

2.13. Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on madalam kui +19 kraadi, ja võimlas, kus õhutemperatuur on madalam kui +18 kraadi;

2.14. Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri;

2.15. Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehel internetis avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete ja Terviseameti kodulehel internetis avaldatud tuule-külma indeksi tabeli alusel;

2.16. Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on -20 kraadi ja madalam 1.-6. klassis ning -25 kraadi ja madalam 7.-9. klassis;

2.17. Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi;

2.18. Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues 1.-6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -10 kraadi, 7.-12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -15 kraadi, mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

3. Hindamine

3.1. Õpilase käitumise hindamise aluseks koolis on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine;

3.2. Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord on kehtestatud Leie Põhikooli hindamisjuhendiga. Hindamisjuhend on avalikustatud Leie Põhikooli kodulehel;

3.3. Õpilase õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja õppeaasta või ainekursuse algul. Klassi- või aineõpetaja selgitab õppeveerandi või ainekursuse alguses õpilasele, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvõtteid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Klassi- või aineõpetaja lähtub õpilaste teavitamisel õpetaja töökavast, mille ta on koostanud kooli õppekava üldosa ja ainekava alusel kõikidele klassidele, kus ta õpetab ning milles on täpsustatud kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning koostööd teiste õpetajatega;

3.4. Õpetaja peab õpilase hindamisel olema objektiivne. Kui õpilane ja õpetaja jäävad hindamise osas lahkarvamusele, on neil lahenduse leidmiseks õigus pöörduda direktori poole;

3.5. Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt. Lapsevanemal või eestkostjal on õigus saada teavet õpilase hinnete kohta õpetajatelt või klassijuhatajalt. Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lapsevanematele klassi lapsevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt. Arvestuslikud hinded ja protsessihinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäevikus ja/või e-koolis, kokkuvõtvad hinded klassitunnistusel ja e-koolis.

4. Toitlustamine

4.1. Koolis toitlustatakse kõiki õpilasi kooli sööklas. 1.-9. klassini tasub kõigi õpilaste toitlustamise eest vallavalitsus. Vallavalitsus tasub ka pikapäevaõpilaste toidu eest;

4.2. Õpilased viib sööklasse klassijuhataja või tunnis olnud aineõpetaja;

4.3. Söökla kasutaja täidab hügieeninõudeid, järgib lauakombeid ja viib ise ära kasutatud nõud.

5. Kooli territoorium, ruumid ja vara

5.1. Õpilasel on õigus koolipäeva jooksul kooli territooriumilt lahkuda ainult klassijuhataja, aineõpetaja või juhtkonna loal;

5.2. Üleriided ja välisjalatsid jätab õpilane kooli garderoobi. Välisjalatsid riputatakse kotiga nagisse. Koolipäevaks vajaliku võtab õpilane garderoobist kaasa. Kool ei vastuta materiaalselt õpilaste või kooli töötajate kadunud asjade eest. Oma isiklike asjade eest vastutavad õpilased ja kooli töötajad ise;

5.3. Kool on ametiasutus ja sellest lähtuvalt valivad õpilased ja töötajad õppetööks sobiva riietuse. Oluline on hoolitsetud ja korrektne välimus. Õpilane ei riietu ebasündsalt, ei kanna kooliruumides peakatet või kapuutsi, ei kanna solvava ja/või kooli sobimatu sümboolikaga riietust. Soeng on hoolitsetud, lahtised juuksed kinnitatud. Ehteid minimaalselt, sobivad riietusega ja need ei sega õppetööd ning vastavalt ainetunnile oleks täidetud ohutusnõuded. Meik ja küünelakk märkamatud;

5.4. Kehalise kasvatuse tundides peab kandma spordiriietust. Peale kehalise kasvatuse tunde tuleb end pesta;

5.5. Pidulikel üritustel valib õpilane oma riietuse ja jalanõud vastavalt ürituse eesmärgile ja etiketile;

5.6. Õpilane kannab kooli ruumides vahetusjalatsitena susse;

5.7. Võimlas, tööõpetuse- ja arvutiklassis peavad õpilased täitma nende ruumide kasutamise erinõudeid;

5.8. Õpilased saavad koolis arvutit kasutada kooli arvutiklassis väljaspool õppetunde õpetajaga kokku lepitud ajal ja juhendamisel;

5.9. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu ning õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid vastavalt ruumide kasutuskorrale neid tahtlikult lõhkumata või rikkumata. Kooli vara lõhkumist nähes tuleb koheselt informeerida õpetajat. Kooli ja kaasõpilase vara rikkumisest teatatakse vanematele ja tekitatud kahju kuulub nende poolt hüvitamisele;

5.10. Kooli õpikud, raamatud ja muud kasutusse antud õppevahendid tagastab õpilane õppeaasta lõppedes või koolist lahkumisel

5.11. Kui õpilane kooli territooriumil suitsetab, tarvitab huuletubakat, alkohoolset jooki, narkootilist ainet, on toime pannud karistusseadustikus ette nähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo või ei täida koolikohustust tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse § 8, informeerib kool Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras lapsevanemat, politseid ja alaealiste asjade komisjoni.

6. Turvalisus

Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord (PGS § 44):

6.1. Kool kindlustab kõigile turvalise-, vaimse-, füüsilise- ja sotsiaalse õpikeskkonna, mis rajaneb vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtadega arvestamisel. Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest peab teavitama klassijuhatajat ja/või kooli direktorit; kooli hoolekogu;

6.2. Väärteo toime pannud õpilaselt on õigus nõuda selgituskirja kirjutamist. Selgitusest keeldumise, samuti selgituses valeandmete esitamise eest võib kool õpilasele karistuse määrata;

6.3. Kool teavitab väärteo toime pannud õpilase vanemaid või neid asendavaid isikuid ning ühiselt otsitakse probleemile lahendust;

6.4. Kooli direktor võib kooli nimel pöörduda politseisse, alaealiste asjade komisjoni või kohtusse ühe nädala jooksul alates päevast, mil ta sai väärteost teada;

6.5. Kui kooli direktsioon leiab, et isikut, kes pani toime väärteo, ei saa mõjutada pedagoogilise vestlusega, teeb ta vastava esildise ning saadab selle alaealise õpilase elukohajärgsele alaealiste asjade komisjonile koos taotlusega kohaldada isikule alaealise mõjutusvahendite seaduses ette nähtud võimalusi;

6.6. Kui kooli territooriumil viibivad alkoholi- või narkojoobes või suitsetavad isikud, siis tuleb kohe pöörduda politsei esindaja poole, kes rakendab meetmeid vastavalt seadusele;

6.7. Kaasõpilaste turvalisuse tagamiseks ei tohi õpilastel koolis kaasas olla terariistu ega muid teisi ohustavaid esemeid;

6.8. Õpilane jälgib liiklusohutuse nõudeid ja kannab pimedal ajal helkurit.

7. Korrapidamine

Korrapidamine on vajalik rahuliku töömiljöö loomiseks ja õpilaste, töötajate turvalisuse tagamiseks.

7.1. Klassikorrapidaja hoolitseb puhtuse ja korra eest klassis, et klassis oleksid alati kriit ja tunniks vajalikud õppevahendid. Avab vahetunnis ruumi õhutamiseks akna ja puhastab puhta lapiga tahvli. Peale viimast ainetundi annab korrapidaja koristatud klassiruumi (tahvel puhas,aknad suletud,toolid üles tõstetud) üle aineõpetajale, kus antud tund toimus. Õpetaja teeb märke korrapidamise graafikusse. Kui ruum jääb korrastamata ja korrapidaja lahkunud, selgitab õpetaja järgmisel päeval välja tegemata töö põhjused;

7.2. Korrapidaja-õpetaja vastutab koolipäeva rahuliku möödumise ning korra ja puhtuse eest võimlas vastavalt direktori poolt koostatud graafikule.

7.3. Korrapidaja kohustuste täitmata jätmise korral kohaldatakse tööd kooli heaks, arvestusega 1 korrapidamise päev=1 tund tööd

7.4. Iga klassi korrapidajaõpilane peab igal hommikul koheselt peale kellahelinat kööki teatama puudujad.

8. Õpilaste tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine kodukorras

Leie Põhikooli Põhikooli õpilaste tugi- ja mõjutusmeetmete süsteem on kooskõlas järgmiste seaduste ja määrustega: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) § 58; individuaalse õppekava järgi õppimise kord (haridusministri määrus nr 61 § 1 lg 2, 08.12.2004), alaealiste mõjutusvahendite seadus (28.01.1998).

Üldsätted

Õpilaste tugi- ja mõjutusmeetmete eesmärk on mõjutada õpilasi käituma kooli kodukorra kohaselt ja teistest lugu pidama, samuti ennetada koolis turvalisust ohustavate olukordade tekkimist;

8.1. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele konkreetse meetme valikut ning vajalikkust;

8.2. Iga meede on individuaalne, selle määramine on seotud oodatava kasvatusliku mõjuga konkreetsele õpilasele;

8.3. Meetme määramisest tuleb õpilast (vajadusel ka lapsevanemat) teavitada ja meetme sisu õpilasele arusaadavaks teha;

8.4. Kui õpilane pole määratud meetmega nõus, on tal õigus selle määramine vaidlustada, pöördudes esmalt klassijuhataja, seejärel direktori, õppenõukogu, kooli hoolekogu ning viimasena kooli riiklikku järelevalvet teostava isiku poole;

8.5. Kui õiguskaitseorganid on esitanud koolile taotluse mitte käsitleda koolis juba nende poolt lahendatud juhtumit, mis puudutas kooli õpilast, siis kool aktsepteerib seda;

8.6. Kooli direktsioonil on õigus ja vajadusel kohustus pöörduda õiguskaitseorganite poole kriminaalasja algatamise taotlemiseks;

8.7. Mõjutussüsteemi objektiivsuse tagamiseks on kehtestatud tugi- ja mõjutusmeetmed õpilaste sagedamini esinevate eksimuste korral;

8.8. Süüdlane hüvitab alati tekitatud materiaalse kahju.

9. Õpilaste sagedamini esinevad eksimused

9.1. Hilinemine õppetundidesse;

9.2. Põhjuseta puudumine;

9.3. Tunnikorra rikkumine;

9.4. Alkohoolsete jookide, tubakatoodete ja ja uimastite omandamine, tarbimine, vahendamine;

9.5. Peksmine, vigastuste tekitamine kaasõpilastele;

9.6. Vaimne vägivald kaasõpilaste suhtes (mõnitamine, alandamine, narrimine jmt);

9.7. Õpetaja korralduse täitmata jätmine;

9.8. Jäme käitumine õpetaja või kooli töötaja suhtes;

9.9. Hooletu suhtumine õppetöösse;

9.10. Valetamine, ebaaus käitumine;

9.11. Varastamine;

9.12. Kooli vara tahtlik rikkumine, lõhkumine;

9.13. Kaasõpilase vara tahtlik rikkumine, lõhkumine;

9.14. Ebaeetiline käitumine;

9.15. Auditiivsete ja visuaalsete tehniliste vahendite kasutamine viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga;

 10. Tugi- ja mõjutusmeetmed

10.1. Vestlus, hoiatus;

10.2. Kirjalik märkus e-koolis/ õpilaspäevikus;

10.3. Konfliktis osalenud poolte lepitamine saavutamaks kokkulepe edasiseks;

10.4. Õpilase käitumise arutamine lapsevanemaga;

10.5. Õpilase käitumise arutamine õppnõukogus;

10.6. Kohustuslik õpirühma suunamine;

10.7. Vestlus direktoriga; Direktori käskkiri;

10.8. Õiguskaitseorganite poole pöördumine;

10.9. Õpilasele tugiisiku määramine;

10.10. Lapsevanema nõusolekul üldkasulik töö kooli hüvanguks;

10.11. Õpilase käitumise arutamine tema osavõtul õppenõukogus või hoolekogus;

10.12. Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis (üritused, väljasõidud jm);

10.13. Kolga-Jaani valla alaealiste komisjoni suunamine;

10.14. Ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpuks nõutavad õpitulemused;

10.15. Auditiivsed ja visuaalsed tehnilised vahendid, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, võetakse õpilaselt ja tagastatakse kooli kodukorras ette nähtud viisil;

10.16. Kahju rahaline hüvitamine, kahju heastamine;

10.17. Arenguvestluse läbiviimine;

10.18. Individuaalse õppekava rakendamine

 

Kommenteerimine on suletud