LEIE KOOLI LUGU

Leie Põhikooli ajalugu ei ole pikk, see-eest aga kirev. Kooliehitust Leie plaanis kaheksakümnendatel aastatel selleaegne Leie kolhoosi esimees Lembit Villem. Küla kolhoosikeskusena oli arenev ja lapsed pidid peale Lätkalu Algkooli lõpetamist jätkama põhihariduse omandamist, kas Kalmetu- või Kolga- Jaani Põhikoolis. Koolid asuvad veidi enam kui 15 km kaugusel, seetõttu tuli tihtilugu kasutada ööbimiseks ka kooli internaati. Nii asutigi kolhoosi rahadega mõtet, ehitada oma kool, teostama. Arhitektiks valiti Maaja Nummert Eesti Maaehitusprojektist, kes projekteeris kaasaegse koolihoone 216 õpilasele. Tüübilt sarnaseid koolihooneid oli Eestimaal sel ajal veel kaks: Noarootsi- ja Kolga Keskkool. 1989 aasta alguses jõuti niikaugele, et ehitus võis peatöövõtja, Viljandi KEKi, poolt alata. Lembit Villemi alustatut jätkas hiljem kolhoosiesimehena ametis olev Aivar Pärgmäe.

Leie kooli ehituse õnneks või õnnetuseks, 1992. aastal seoses Nõukogude Liidu lagunemise ja Eesti taasiseseisvumisega, riigikord muutus. Sotsialistlik ühiskonnakord asendus tasapisi kapitalistlikuga. Kolhoos lagunes ja kooliehitus jäi Kolga-Jaani Vallavalitsuse kanda. Noorel Eesti riigil seisis ees palju ülesandeid, aga kõigeks paraku raha ei jagunud. Nii jäi ka kooli ehitus seisma. Majakarp oli püsti ja aknad ees aga kõik sisetööd tegemata. Puudu oli enam kui 2,4 miljonit krooni, mis oli sel ajal väga suur raha. Siia hulka ei oldud arvestatud  staadioni ehitamise raha. Staadioni ehitus pidi ette võetama hiljem, kui maja valmis. Täna tuleb tunnistada, et mõtteks on see paraku jäänudki.

Kolga Jaani vallavolikogu selleaegne esimees Leo Arnek meenutab:

Kuna olime Kaleviga (Kalevi Kaur, Kolga-Jaani vallavanem) mõlemad muinsuskaitsepäevade kaudu tollase peaministri Mart Laariga veidi tuttavad,siis palusime talt audientsi.Ta võttiski meid vastu. Kinkisin talle video muinsuskaitse päevadest Kolga-Jaanis, kus ta kohalike tüdrukutega tantsu lõi, tudengimüts peas. Ütlesin, et vaata ennem ise, kui naisele näitad. Lubas aidata ja andiski valitsuse reservist need puuduolevad 2 miljonit. Oli sõnapidaja mees. See võimaldas Leie koolimaja lõpuni ehitada, kahjuks mitte kõige paremate materjalidega.”

Nii jätkuski, enam kui aasta seisnud koolihoone ehitus. Sisetöid teostas Viljandi Vektor ja elektritöid Electrum. Seoses uue ajaga olid muutunud materjalid ja ka nõuded ehituse kvaliteedile. Väga keeruline oli ehitajal nõukogudeaegset ehitust pahtli ja värviga lappida. Päris kõik ei õnnestunudki, aga üldmulje sai päris hea ja taasiseseisvunud Eesti esimeses koolis võis peale koolitusloa saamist õppetöö 1. septembril 1995. aastal alata. Võimlas jätkus ehitustöid veel paariks kuuks. Õppetööd see õnneks oluliselt ei seganud. Koolipinki istus 142 õpilast, nendest 1. klassi 18. Õpilased tulid suletud Lätkalu Algkoolist ning Kalmetu- ja Kolga-Jaani Põhikoolist. Leie Põhikooli teeninduspiirkonnaks kinnitati Kolga-Jaani Vallavalitsuse määrusega Lalsi, Lätkalu, Meleski, Vaibla, Leie, Oiu, Otiküla ja Kaavere külad. Kooli esimese hoolekogu liikmeteks valiti vastavalt lastevanemate üldkoosoleku otsusele Õnne Suurtee (Raamat), Rita Kadaja, Ksenja Lukkanen, Heinar Pihlak, Helle Esna, Vilve Taska ja Margus Martin.

Seoses koolihoone valmimisega toodi kooliruumidesse üle ka Leie Raamatukogu koos kõigi fondidega. Tekkis vajadus ka koolieelsete laste päevahoiuks. Leidsime neile ruumid ja tööd alustatas Leie lasteaia eelkäija Leie koolieelne ettevalmistusrühm kasvatajate Anne Vihu  ja Merike Jõgi juhendamisel. Riigi arenedes nõudmised tingimuste suhtes aina kasvasid. Peale renoveerimistöid loodi alates 2003. aastast ettevalmistusrühma asemele eraldi asutusena Leie Lasteaed „Sipelgapesa“ Ester Otsala juhatamisel.

2005. aasta maikuus alustas kooliruumises tegutsemist Leie Noortekeskus, valla sotsiaaltöötaja Õnne Raamatu ja lapsevanem Elli Metsa initsiatiivil. Kodu leidis siin ka Leie Korvpalliklubi Janek Lassi vedamisel, kes läbi PRIA projekti uuendas võimlat  kaasaegsete korvpallikonstruktsioonide ja elektroonilise tabloo näol.

Kooli ehitamisel raha nappis. 1995. aastal valmis vaid hoone ja hangitud sai õppetööks hädavajalik inventar siis kooliümbruse korrastamise ja sportimisplatside ehitamisega tuli alles algust teha.

21. maist kuni 25.juunini 2002 õnnestus ellu viia Euroopa Ühenduse rahastatud koostööprojekt „Leonardo Da Vinci“ Saksamaa Minden-Lübbece piirkonna ametikooli Leo-Sympher-Berufskollegi poolt. Projekti käigus valmis ja paigaldati mängu- ja sportimisplats kooli õuele. Projekti kogumaksumuseks kujunes 58850 EUR. 2004. aastal toetas Eesti Olümpiakomitee 20 000 krooniga sportimistingimuste parandamist ja Kolga-Jaani Lions´klubi abiga paigaldasime täiendavaid sportimisvahendeid.

2001 aastal ilmnes, et nõukogude ajal ehitatud küttesüsteem nõuab liigseid kulusid ja vallalvalitsuse poolt esitati taotlus Rootsi Kuningriigi Rahvusvahelise Agentuuri ja Rootsi Energia Ameti poolt läbiviidavale energia- ja keskkonnaprojektile küttesüsteemi osaliseks rekonstrueerimiseks ja üle viimiseks puidupelletküttele. 50 protsenti kulusid jäi valla kanda.

Uus kool oli noorele koolile tohutute võimaluste, aga ka suure vastutuse aeg. Kõik pidid ja tahtsid end tõestada. Noored õpetajad õppisid ja arenesid koos õpilastega. Kellelgi ei olnud eelnevat kogemust alustada uues koolis, uue meeskonnana. Uudses situatsioonis olid ka õpilased, uus koolikeskkond, kaaslased, õpetajad. Kõik toimus esmakordselt. Tuli luua ja välja arendada reeglid, traditsioonid, kujundada hoiakud. Kui mõnikord võis jääda puudu teadmistest ja oskustest, siis selle kompenseeris tohutu energia ning tahtmine kõike teha. Genereeriti ideid ja mõtteid, tegemistest innustuti. Kellaega ei vaadatud, kui mingi põnev tegevus pooleli. Lihtsalt taheti kooli tulla, siin õppida ja siin tegutseda. Kohe alguses sai selgeks, et ümbritsevat ilu tuleb hoida ka tulevastele õpilastele ja koolitarkust tuleb omandada eelkõige iseendale. Et aastaid hiljem poleks midagi kahetseda. Enamasti on see ka tänasel päeval vaadatuna õnnestunud.

Täna õpib Leie Põhikoolis 67 õpilast. Prognoos 2016/2017 õppeaastaks on 39 õpilast.. Väga loodan, et selleks ajaks saab vald sisse arenguhoo ja õpilaste arv suureneb.

Leie koolist on lõpudiplomi saanud 165 õpilast, tänuvu kevadel lisandub 11. Kes on lõpetanud kõrgkooli, kes ametikooli, kes jätkab veel haridusteed, kes töötab. Neist on sirgunud tublid ja töökad inimesed

Leie kool on läbi aegade tööd andnud vähemal või rohkemal määral 77 inimesele. Kooli algusaastatest on „palgalehel“ Elmar Aaren, Tiina Grünberg, Valve Jüris, Rita Kadaja, Janek Lass, Sirje Mangelsoo, Taimi Russki, Anu Tomp, Tiiu Uusma ja Veera Vaht.

Kogukonna inimesed on aru saanud, et kooli Leies- haridus-, kultuuri- ning vabaajakeskusena on hädavajalik säilitada ka kaugemas perspektiivis. See on eelkõige laste huvides ja  vajalik paikkonna elukeskkonna säilitamiseks.

Tiit Kurvits

Leie Põhikooli direktor alates 18.11.1993

Kommenteerimine on suletud