HUVITEGEVUS 1995 – 2010

Uue kooli alustamine on põnev. Kokku saavad inimesed, kellel huvitavad ja erinevad ideed. Planeeritud sündmuste heaks kordaminekuks on eriti oluline meeskonnatöö.

  Leie kooli esimene sündmus oli kooli avamine 1. septembril 1995. Meedias kajastamist leidis see palju, sest tegemist oli uue koolimajaga taasiseseisvunud Eestis. Sellest alates tähistame esimesel koolipäeval kooli sünnipäeva piduliku aktuse ja kringlilauaga.

Ürituste planeerimisel oli kohe alguses oluline kujundada kooli traditsioone. Algul olime eufoorias ning võtsime ette hästi palju. Õnneks on need üritused olnud nii head, et neist ongi välja kasvanud Leie kooli traditsioonid.

1. september, 2004

 Algusest peale oleme jaotanud erinevate ürituste korraldamise klasside teha: on olnud huvitavaid ja erinevaid mõtteid…

  Septembrikuus toimub sügisene spordipäev, mis hiljem muutus jalgsimatkaks Ulgele ja seal sportimiseks.

  Maastikumängud on pakkunud palju põnevust erinevate ülesannete- ja kontrollpostidega. Mihklipäeval korraldame “Mede Nunnu” konkursi suurte ja naljakate köögiviljade näitusega. Paljud nunnud rändavad kooli kööki toiduks. Samal päeval saavad kõik kaubelda mihklilaadal. Aegade jooksul on väiksematest saanud müüjad, suurtest ostjad.

  Oktoobrisse jäävad hõimu- ja leivanädal. Koolis on aastate jooksul esinemas käinud hõimlased Ungarist, Bulgaariast, Marimaalt, Kreekast. Algus-aastatel korraldasime tõrvikutega rongkäike ohvrikivi juurde, kus rääkisime iidsetest aegadest eestlase ajaloos.

  Leivanädalal on valmistatud maitsvaid, pilkupüüdvaid leivatoite, joonistatud plakateid ning kirjutatud leivateemalisi jutte. 

õpetajate päev 2006

Loomulikult on selle kuu oodatum õpetajate päev, mil üheksandikud saavad võimu ja püüavad koolipere toimetamistel päeva jooksul silma peal hoida. Kerge pole see olnud, aga kokkuvõttes on kõik rahule jäänud. Päeva lõppedes oleme sõbralikult koos palli mänginud.

  1. veerandi lõpus toimub korvpallivõistlus “Võimla”. Alguse sai üritus 1995. aasta oktoobris Mart Laari külaskäigust kooli ja tema poolt korvpalli lahtiviskest, kus pallimängu vastasteks vallavalitsus ja koolivõistkond. Ürituse nime ristiisaks on treener Janek Lass. Sel võistlusel on osalenud paljud koolid. Algusest peale on mänginud Laiuse Jõgevamaalt, Kolga-Jaani, Kalmetu ja Leie kooli võistkonnad. Pallimängud lõpevad rahvarohke diskoga. Kahel aastal on Leie korvpallipoisid karika kodusesse karikakappi annetanud.

  Novembrikuus toimuvad traditsioonilised rahvakalendri tähtpäevadest tuntud mardi- ja kadripäeva peod. Mardisandid on algklasside õpilased, kadripäev on suuremate maski- või stiilipidu.

 

kadripidu, november 2005

Ka hingedepäeval oleme koos mõtisklenud ja küünlad süüdanud. Viimastel aastatel on hingedepäev jäänud sügisese vaheaja nädalasse.

  Jõuluootus on kooliaasta kõige armsam ja ilusam aeg. Kaunistatakse klasse, koolimaja. Advendihommikud loovad mõnusa meeleolu. Jõulupidu kestab tegelikult terve päeva: alguses esitatakse näidend, millele järgneb kontsert. Alati on vaatamas-kuulamas palju lapsevanemaid ning vilistlasi. Avatud on kohvikud. Peo oodatum on loterii, kus peavõiduks taskuarvuti. Viimastel aastatel valame ka õnnetina. Tunnistustepäeval oleme koos naaberkooliga viibinud jõulujutlusel Kolga-Jaani kirikus.

jõulunäidend 2004

 Jaanuaris on lapsevanemad oodatud tundidesse ja vestlusringi.

Veebruarikuus on tavaliselt vastlapäev. Mitmetel aastatel oleme saanud Otepääl suusatamas käia ning Pühajärve veekeskuses sulistada. Samuti suusatanud kooliringe ning selgitanud suusakuninga ja – kuninganna. Lumevaesel talvel oleme koolimajas korraldanud lustlikku pastlapäeva.

Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik aktus 2005

Pidulik on Eesti Vabariigi sünnipäeva aktus. Parimatel õpilastel on au riigilippu kanda. Tavaliselt on meil ka külaline, kes peab päevakohase kõne. Süütame küünlad ning kõigile on kaetud banketilaud.

  Iga nelja aasta tagant, 29. veebruaril, korraldame pahupidipäeva, mis ajab tõepoolest kõik segamini: tunnid ja vahetunnid, poisid ja tüdrukud, supid ja magustoidud. Lusti on see-eest palju!

Märtsikuus 3. veerandi viimasel koolipäeval on suursündmuseks

laulu-ja luulelinnud 2009

Leie laulu- ja luulelinnu võistlus. Algselt oli luuletuste lugemise asemel jutulinnu konkurss, mis aja jooksul muutus.

Jüripäeval, 23. aprillil, toimub tõrvikutega teatejooks Leie ringil. Võitja klass saab auhinnaks tordi ning viimastel aastatel auhinnataldriku karikakappi. Ka ülejäänud jooksjad saavad alati suu magusaks.

tõrvikutega teatejooks jüripäeval 2004

Munadepüha järgselt oleme mune koksinud, kaunistanud, veeretanud.

Maikuu alguses tähistame õpilaskontserdi- ja käsitöönäitustega emadepäeva. Kevadine spordipäev toimub Ulgel või kooli juures. Mõnel aastal oleme naabritega koos Kolga-Jaani kooli staadionil jõudu katsunud.

9. klassi viimane koolikell ehk tutipidu on alati põnev:

tutipaev 2001

huvitav on oodata, kuidas lõpuklass kooli saabub. Oleme näinud hobuseid, jalgrattaid, veoautosid, traktoreid, sõiduautosid. Pärast aktust läheb 9. klass Võrtsjärve äärde tarkusekivi pesema, et see 8. klassile puhtana üle anda. Loomulikult sammuvad rongkäigus paljud. Soojema ilma korral käivad peaaegu kõik ka koos riietega vees ära.

Maikuusse jääb alati tublimate õpilaste ekskursioon. Oleme käinud Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal, Virumaal, Võrumaal, Kihnus, Tallinnas. Need on olnud toredad koos-olemised.

Rattamatk ümber Võrtsjärve sai teoks ühel aastal 4. klassiga. Kolme päevaga jõudsime õnnelikult kooli juurde tagasi. Ööbisime Kivilõppel ja Trepimäel, süüa tegime lõkketulel. Järgmisel paaril aastal oli juuni algul küllaltki jahe, seetõttu jäi matk tegemata. Ühel aastal õnnestus Kivilõppele jõuda, kus öösel tuli tõeline lausvihm, mis meid kõiki läbi leotas. Sel korral vajasime ka kiirabi teenust. Pidime kahjutundega koju pöörduma. Mõnelgi aastal oleme lapsi veel ärgitanud rattamatkale minema, aga huvilisi pole eriti olnud. Lootust ma siiski maha ei mata: ehk kunagi sõidame veel.

Soomes laagris 1997

Esimesel paaril suvel korraldasime koos naaberkoolide Kalmetu ning Kolga-Jaani ja Soome Lavia kooliga mitmepäevaseid suvelaagreid Võrtsjärve ääres. Tegevus oli ääretult mitmekesine alates maastikumängudest kuni öiste diskodeni. Käisime õpilastega ka Soomes laagris, mis oli huvitav ja paljudele esimene välisreis. Kahjuks vahetus Soome koolis koolijuht ning laagrite korraldamine soikus.

Mälukas ja nupuke on mälumängud, mis on traditsioonid algusest peale. Suuremate võistkonnad võistlevad klassiti ja küsimused koostavad aineõpetajad. Igas kuus on teemaks üks õppeaine. Väikeste Nupuke on üldine nuputamise võistlus, kus võistkonnas igast klassist õpilane. Nende tublimatele jagame iga mängu järel kommi. Kevadel teeme kokkuvõtteid ning kolm paremat klassi või võistkonda saavad auhinnaks midagi maitsvat.

Laulukoorid

Esimestest aastatest peale tegutseb koolis mudilas- ja lastekoor. Praegu ka poistekoor. Õpetaja Kristi pani lapsed plokkflööti puhuma. Kollektiivid on osalenud kõikidel Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidudel. 1997. aastal käisid mudilas- ja lastekoor Tallinnas koolinoorte laulupeol. Sellest alates on meie kooride lauljad osalenud kõikidel koolinoorte laulupidudel Tallinnas.

Ilmapuu lävel, rongkäik Tallinnas 2007

Rahvatants

Rahvatantsuõpetajana pani Piret Luik tantsurühmadele aluse. Meeli Kadaja jätkas lastele tantsu õpetamist. Nendel aastatel said lapsed esinemiseks korralikud rahvariided. Koos tantsis kolm rühma: 1.-2. klass, 3-4. klass ja suuremad. Maakonna Raksi-Jaagu võistlusel saavutati esikoht. Osaleti kõigil maakonna tantsupidudel ja folkloorilaagrites.

Tantsuõpetajana jätkab tänaseni Ingrid Sukamägi. Laste vähesuse tõttu on alles väikeste ja suurte rühm. Peale rahvatantsu esitakse ka loovtantse.

Meie kooli tantsulapsed on osalenud Viljandi maakonna tantsupäevadel ning aastatel 2007 ja 2009 Tallinnas tantsupeol. Poisid tantsisid koos meestega Esimesel Meeste tantsupäeval Rakveres 2006. aasta suvel.

Meie koolileht, Leie Täht, on juba 12-aastane. Ühe väikese põhikooli ajalehe jaoks on see märkimisväärne iga.

Kõik sai alguse 1998 aasta alguses kui direktoriga arutasime koolilehe võimalikkuse üle meie koolis. Emakeele õpetajaks oli sel ajal Hille Vasmann, kes parimatest kirjutajatest toimetuse kokku pani. Eks sai siis arutletud nende teemade üle, mis kooli ajalehes võiks olla. Kujundasid-küljendasid Renee Must ja Edgar Vaht, kes kujundasid lehe päise, mis püsib muutumatuna siiani.

Ajalehe nimekonkursil osalesid kõik õpilased ja õpetajad. Päris täpselt enam ei mäletagi, mis nimesid pakuti, aga toimetusele meeldis kõige enam see, mida kasutame tänini.

Nii ilmuski esimene Leie Täht aprillis 1998.

Palju on erinevaid teemasid, mida oleme avaldanud nende aastate jooksul. Püsivamad neist on ehk intervjuud, koolielu sündmused, algklasside kirjutamised, varasematel aastatel ka omalooming.

Kildude ehk ütlemiste rubriigi nn ristiema on Eneli Esna, kes pealkirjaks pakkus “Vot, kus ütles!” Need on lustakad lood õpilaste kirjutamistest ja vastustest.

Tore on see, et aastate jooksul on koolilehte toimetanud 39 õpilast-õpetajat. See on suur tegijate arv ja tohutu lisatöö õppimise-töötamise kõrval.

toimetus 2002

Põhikoolide parima ajalehe tunnustuse saime 2003. aastal. Auhinda käisid Tartus vastu võtmas Egle Russki, Külli Must, Marit Martin ja Merili Põrk. Olime väga uhked!

Kooli ajalehe 4-sünnipäeval esitlesime koolilehe veebilehte, mis on praegugi lugeda aadressil www.leie.vil.ee/leietaht.

2003. aasta märtsis korraldasime Viljandi maakona koolilehtede päeva. Külas oli ajakirjanik Aigi Viira, kujundamist õpetasid IT-mehed Andrus Anderson ja Ilvar Oja. Päev oli väga tore kõigi osalejate arvates.

Kui tähistasime koolilehe 5. sünnipäeva, 2003. aastal, kinkis kool meile digifotoaparaadi. Piltide tegemine läks lihtsaks ja sellega tegeles Agne Pino. Sööklas lõikasime suure tordi lahti, mida kõik maitsta said.

Pidulikult tähistasime ka koolilehe 50. numbri ilmumist 2006. aastal. Koolipere kirjutas ajalehest ja ajalehele. Pakkusime kommi ja jagasime tänukirju.

Ajalehes “Sakala” ilmusid jutud koolilehest 2001. ja 2008. aastal.

Viimastel aastatel on paljundamise vastutusrikka ülesande enda kanda võtnud majandusjuhataja Toomas Vahter.

Koolilehe sünnipäevakuu on aprill. Sel kuul on üks nädal ikka ajalehenädal olnud. Kirjutame, luuletame, joonistame; anname agaramatele auhindu ja paremad tööd avaldame koolilehes. Ümmarguste tähtpäevade puhul sööme kooliperega suurt sünnipäevatorti.

Selle aasta maikuu ajaleht kannab numbrit 73. Koolileht on meie kooli ja meie endi nägu. Nagu ütleb kooli direktor, sisaldab väljaanne Leie kooli ajalugu.

Olgu meie koolilehel pikk tulevik. Elagu ta üle igasuguseid edasiviivaid muudatusi, aga olgu olemas, et saaksime üles tähendada palju koolisündmusi ka edaspidi.

Kokkuvõttes võib öelda, et Leie koolielu on huvitav ja mitmepalgeline. Missuguseks see edaspidi kujuneb, oleneb kooliperest ning aktiivsetest õpilastest-õpetajatest. Usun ja loodan veel aastaid hulgaliselt toredaid koolisündmusi.

Rita Kadaja,

huvijuht alates 1995


 


 

 


Kommenteerimine on suletud