“Reipalt koolipinki!” Võrtsjärve ääres 12. septembril 2014

Alustuseks matkas kõik see 39 õpilast ja õpetajad nagu üks mees kooli eest Võrtsjärve äärde Veldemani puhkekohta nn peakraavi tee kaudu. Reipalt, helkurvestitatult ja ülikiiresti, arvestades esimese klassi jalakeste vaprust vanade olijatega samaväärset sammu astuda sel paarikilomeetrisel matkal.  Teiseks said 1. kuni 9. klassi õpilased näole ühe kuuest värvitriibust ja olidki olemas meeskonnad, kus pidid kõrvuti päeva kasutama nii 7-aastane kui lõpuklassi nooruk. Ülesanne oli kasutada sel kaunil kargel hommikul tervet tundi aega mõnuga, mitte tormata õlepeakaela neid kaheksat punast koonust puhkemaja ümbrusest ja järve äärest metsaveerest otsima. See oli mõnelegi maastikumängu juures uudne suhtumine, aga õpiti päris hästi ära. Kiirusta aeglaselt! Kuue koonuse juures ootas vastava värviga ümbrikus ülesanne, kahe koonuse juures võis teiste tegemisi pealt vaadata, kui hakkas selguma, et kohutavalt kiire-kiire-kiiret järjest soojema päikese ja klaarima taeva all vaikse Võrtsu kaldal ju ei saagi olla. Oli ülesandeid, kus meeskond pidi lõikama ja kleepima, arvutama ja mõõtma, aga oli vaja ka liivaplatsil sajajalgsena sussi sahistada ja meeskonna kehadest tähti moodustada. Kas oli kohutavalt keeruline ülesanne tekstiga “Võrtsjärve pindala on 269 km2. Milline selle arvu NUMBER näitab järve suurimat sügavust?” Üllatus küll, et see väga mudase (loe: “virtsase”, sellest vanaaegne nimigi “Virtsjärv”) põhjaga Eesti suuruselt teine järv on vaid 6 m sügav? Mitte selle järve kandis põhikoolis õppijatele! Vist ainult korraldajal jäi punktiarvestuse asi südametunnistusele kripeldama, sest moodsa aja viperust ei osanud ümbrike värvija ette aimata – nimelt muutsid mõned vildikavärvid omal algatusel märja muru peal niiskudes tooni ja Mustade meeskond otsis oma ülesandeid kohusetundlikult taga, jättes ROOSAKASPUNASED ümbrikud avamata, samal ajal kui Rohelistel oli valida nii tõeliselt rohelise kui ka SINAKASROHELISE ülesande vahel. Võitis sõprus :-) Järgmisel nädalal sai pool koolirahvast kommi tasavägise 11/11/11 punkti eest, aga ehk jagus sealt ka 9 ja 7 punkti kogunud meeskondadele. Päeva kolmas osa pakkus individuaal-alana küll rõõmsa üllatuse igaühele – Bingo-loto jaoks tuli kõik 75 numbripalli roostikust üles otsida ja ainult 3 palli jäigi kadunuks! On ikka terased need puhanud koolinoored! Õnnemäng ise läks päris palavaks kätte, ei suutnud keegi mõnusa päikese käes vaguralt peesitada, sest ühise asja ajamise hasart on väga nakkav, olgugi igal oma lotopilet näpus – põnev oli kogu aeg! Saadud komm ei olnud rikkunud kellegi söögiisu, kui kokk oma potid lahti pakkis. Milline maitse oli sellel värskes õhus värviliste põskedega välja teenitud toidul!
ülesannet lahendamas