1. – 5. klassi poiste rahvastepalli võistlus

Osalejate nimekiri:

1. Oliver Truu

2. Steven-Silver Lung

3. Romet Mägi

4. Rando Raadik

5. Renee Raadik

6. Rasmus Vaher

7. Alar Ant

8. Artur Andreson

 

Võistlustel saavutati üldarvestuses IV koht!

Palju õnne!

 

Rubriigid: Koolielu

Isadepäeva ühiskontsert 09.11.2015

Isad, vanaisad, onud või vennad!

Olete oodatud isadepäeva kontserdile ja sellele järgnevale kringlisöömisele, mis toimub 09.11.2015 algusega 15.00.

Õpilasringi buss väljub sellel päeval kell 16.15.

Rubriigid: Koolielu

Lastevanemate koosolek 05.11.2015

Hea lapsevanem!

Leie Põhikooli lastevanemate koosolek toimub neljapäeval,

05.11.2015 a.algusega kell 17.00

 1. Sissejuhatus  – Eero  Plamus  17.00 – 17.05

2. “Uni ja laste unehäired”  dr. Marlit Veldi, unearst

(Tartu Ülikooli Kliinikum)  17.05 – 18.00

4. KOHVIPAUS (vestlemine aineõpetajatega)   18.00 – 18.15

5. “Leie kool 2015/16 õppeaastal”  Eero Plamus  18.15- 18.45

6. Klassikoosolekud  klassijuhatajad  18.45 …

 

Rubriigid: Koolielu

16. oktoober päevakava

kell 8.30 kogunemine aulas

kell 9.00 klassijuhataja tund

kell 10.oo külla tuleb Eesti Politseimuuseum

kell 12.oo lõunasöök

kell 12.30 bussiga koju

Rubriigid: Koolielu

Leie Põhikooli 1. september

Leie Põhikooli avaaktus toimub 1. septembril algusega kell 10.00

Bussiringi ajad:
Jaks 8.55
Metsniku 9.00
Kaavere 9.05
Lätkalu 9.20
Tooma 9.25
Meleski 9.35

Rubriigid: Koolielu

Leie Põhikool 20. lennu lõpuaktus

Leie Põhikooli 20. lennu lõpuaktus
12. juunil 2015. algusega kell 16.00
 * Lipu toomine aulasse
lipu toovad kooli parimad 8. Kl õpilased:
Kristin Lass, Karolin Puranen, Kalmer Keerup
* Kooli signatuur
* A. Alliksaar „Aeg“  Triin Randmer
* Lõpuaktuse avasõnad Tiina Ojasson-Võsa
* Eesti Vabariigi hümn “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”
* K. Kuusk  „Tujulaul“ – solist Karol Ilmjärv
* Direktor Tiit Kurvitsa lõpukõne
* Lõputunnistuste kätteandmine (Tiina Ojasson-Võsa, Tiit Kurvits)
* B.Bacharagh „Kevad“ – solist Laura Lorup
* Lõpetajate esinemine
K. Ilmjärv- tervitus
S. Lõhmus „Muusa“- solist Riina Saksniit
* Klassijuhataja Margit suigusaar-Hämäläineni tervitus
* Esimene õpetaja Rita Kadaja
* Eelmine klassijuhataja Astra Volkov
* 8. klassi tervitus Hannabel Dreving
L. Lass, E. Liitmaa „Kodu“- gitarril Grete sass, solist Karolin Puranen
* Külaliste tervitused
Vallavanem- Kalevi Kaur
Leie HL Ühistu- Mati Toomsalu
* R. Pajusaar „Sünnipäevalaul“- solist Keiti Lass
* Aktuse lõpetamine Tiina Ojasson-Võsa
* Ühislaul “Soovide valss”
* Lipu viimine
lipu viivad: Kristin Lass, Karolin Puranen, Kalmer Keerup
* Lahkuvad    lõpetajad
õpetajad
külalised
* 20. lennu puu istutamine
* Lõpetajate õnnitlemine koolimaja esisel platsil
* Pildistamine
* Bankett sööklas (kutsetega külalistele)

 

 

 

 

Rubriigid: Koolielu

Õppeaasta lõpp 1.-8. kl

kell 8.30 – 9.15 klassijuhataja tund;
kell 9.25 näidend näiteringilt. “Lohe ja printsessid”, juhendaja õp Tiina Ojasson-Võsa;
kell 10.00 mälumäng rattamatkast “Tunne koduvalda”, küsimused õp Krista Andresonilt;
kell 10.20 õppeaasta kokkuvõte, tunnustamine;
kell 11.15 tunnistuste kätteandmine klassides;
kell 12.00 lõpubankett sööklas

Tunnustuse osaliseks hea õppimise ja käitiumise eest said:
Artur Andreson 1. kl (lõpetas klassi kiituskirjaga)
Magda Leena Barkalaja1. kl (lõpetas klassi kiituskirjaga)
Karol Ilmjärv 1. kl
Ka
dri Lorup 1. kl ( lõpetas klassi kiituskirjaga)
Miia Vaher 1. kl (lõpetas klassi kiituskirjaga)
Marcus Kõrgesaar 1. kl
Disandra Karjus 2. kl (lõpetas klassi kiituskirjaga)
Miia Sass 2. kl (lõpetas klassi kiituskirjaga)
Rasmus Vaher 2. kl
Romet Mägi 3. kl (lõpetas klassi kiituskirjaga)
Rando Raadik 3. kl
Laura Lorup 4. kl (lõpetas klassi kiituskirjaga)
Oliver Truu 4. kl
Marten Hämäläinen 5. kl
Keiti Lass 6. kl (lõpetas klassi kiituskirjaga)
Moonika Lembavere 6. kl
Kärolin Vaht 6. kl
Grete Sass 7. kl (lõpetas klassi kiituskirjaga)
Kalmer Keerup 8. kl
Kristin Lass 8. kl
DSC_0440DSC_0471_KeitiDSC_0485_auhinnadDSC_0505DSC_0513_lõpulaud


Rubriigid: Koolielu

Jalgrattaretk kogu kooliga: Leie – Meleski – Kivissaare – Laashoone – Rõika – Lalsi

Kes enam jaksaks klassiruumis istuda, kui homme saab tunnistused ja algab suvevaheaeg?! Aitäh, õp Krista, et korraldasid just täpselt õige asja nii õigel ajal nii õigetesse paikadesse ja veel millise 5-minutilise täpsusega. Aitäh jalgratturitele, kes nii õigesti liiklesid, õige kiiver peas ja helkurvest kaugele siramas!

Mida need Meleski memmed ja kaugete talude koerad küll mõtlesid, kui kolmekümnene jalgrattarong äkitse teele ilmus? Meil polnud aga mahti selgitama hakata – vaja pedaalida end Meleskisse, Kivissaarde, Laashoonele ja edasi, edasi! Ilm läks iga rattapöördega järjest suvisemaks.

Meleski Klaasimuuseumi talu tunneb tähelepanelik vaataja eriskummalise sissesõidutee järgi ära – kruusa vahelt piiluvad tumedad klaasijäägipangad vastu. Neid ja muuvärvilisi kilde on ikka üksjagu kokku otsitud, aga mis turisti tõesti kiljuma ajavad, on kõik need ajaloolised klaasesemed, mis hellasti hoitud ja välja pandud, perenaisel iga sanga ja toru kohta lugu ka olemas. Habras klaas, ammu tehtud, aina haruldasemaks muutuvad esemed, mida rohkem neid ajas puruneb…

Kivissaare kiviaegsest asulakohast vuhisesid esimese otsa jalgratturid mööda, sest ega nii vanast ajast pole inimese kätetööst just palju järel, maapind varjab seal aga endiselt saladusi, mida avastada. Kalevipoja tooli nimega rändrahn ei saa kahe silma vahele jääda, kui juba õigele rajale tuldud – on ikka mürakas! Kogu seltskond sai istuma ja ruumi jäi üle. Kuidas see kalevipoeg selle tooli siis selliseks istuski? Teadlaste versioon räägib jälle, et jääaeg jättis selle rändava rahnu siia Ahuojale. No kuidas küll?

Järgnes jalgrattaeksam: kilomeetrike ehtsat metsavahe-kruusarada. Kes kiiremini üle kivide-kändude, kes tasapisi igast konarusest mööda siksakitades, aga Laashoone jõekääru piknikupaika jõudsid kõik kohale. Ilm oli selleks ajaks juba selline, et laisk kohvikarva metsajõgi pani mõtlema supelmissuvele. Aga plaanis oli lõkkevorstike, koogike, tervislikke ampse – kõik läks õigesse kohta. Piknikuks oli nii mõnusalt aega varutud, et jõekaldal istudes tekkis esimest korda sel kibekiirel kevadisel külviajal teadmine: kõik läheb loodused omasoodu, mida sa, inimeseputukas, küll rabeled, no palju sa ikka oma nutitelefoni klikid – vaata ringi ja märka, kui kaunilt sa elad! Viivi Luige kaunilt kõhe jutustus võssakadunud klaasiteest mõttemõlgutuseks kuulatud, sadulasse ja keset kevade lõhnu ja hääli teele, ikka teele, sa rahutu inimeselaps.

Sama filosoofiliselt sai mõtiskella Rõika kunagise suurtööstuse varemetel – mööda inimkätest muudetud jõge viidi siit metsade vahelt tuhandeid peegleid Peterburi, elu kees, inimesed tegutsesid, nüüd aga… Vaikus, naati, palju naati, varemete vaikne pudisemine… Kui üürike, kaduv on see inimese kätetöö looduse järjepidevuse kõrval!

Lalsi oli kuulutatud lõpppunktiks – jalgratastele ja jalgratturitagumikkudele tulid sinna neljarattalised vastu. Enne aga uudistasime lagastatud Lalsi koolimaja ja saime erakordse ekskursiooni suletuna seisvasse õigeusu kirikusse. Koguduse vanaproua jagas igaühele suveniiriks erilise pliiatsijämeduse kirikuküünla. Neid me kombekohaselt süütama ei hakanud, kuna kirik seisab, seal pole juba paarkümmend aastat teenistust peetud ja meiegi ei käitunud-riietunud kombekohaselt.  Me olime turistid. Turistil on muidugi pealiskaudne silm, nii märkasime pudenevat värvi, plaasterdatud ikonostaasi ja võlvide all tiirlevat pääsukest, aga religioosne ja ajalooline lugu jäid hellade kannikatega publikule ehk pisut kaugeks. Eks aeg näita, kellele milline mälestuspilt salvestus.

Oli superkorraldusega superseltskonnaga superpäev! Saime suvemaitse suhu!

2. juuni rattamatk “Tunne oma koduvalda”

kell 8.30 kogunemine kooli juures
kell 8.35 start.
1. teekond
kell 8.35-9.15  6 km Meleski Klaasimuuseum/vabrikuhoone
kell 9.15-10.15 Vastu võtab Astrid Dreving

2. teekond
kell 10.15-11.00 (45 min) 5 km Kalevipoja tool e. Ahuoja rändrahn.

3. teekond
kell 11.15- 11.35 (20 min) u 2,3 km Laashoone
kell 11.35- 12.30  piknik Laashoonel, toitlustamine

4. teekond
kell 12.30-13.15 (45 min) u 5,3 km Rõika asula
kell 13.15-13.45 Rõika Peeglivabriku lugu ja hooned

5. teekond
kell 13.45-14.20 (35 min) u 3,2 km Lalsi asula
kell 14.20-15.00 Lalsi asula. Õigeusu kirik, koolimaja, Vabadussõja mälestusmärk

KOGU RING 21,8 km
Väikesel bussil on käru järel, rattad saab asetada kärule. Sama hommikuse ringi ajal.

6. teekond
kell 15.00-15.40 Lalsi-Leie

Marsruudi pani kokku õpetaja Krista, kes ka vestab lugusid peatuspunktides.
Laashoonel

Rubriigid: Koolielu

Koolilõpu õppereis Eestimaa südamesse

Samal päeval kuulsa suvealguse-kräuga ehk Võrtsjärve suvepeoga… Mis ime siis, et noored pidulised oleks oodanud vähemalt väljamaareisi nagu eelmistel kevadreisidel on õnnestunud kogu kooliperele korraldada ja leiutasid nüüd – kes vaimukaid, kes vähem-leidlikke – puudumispõhjuseid… Kes aga reisi kaasa tegi, see küll ei kahetse, et kaasas oli, nägi ja õppis, koges ja sai.

Türi. Pisike linnake, muud ta’st polegi kuulnud, kui et pidavat seal kohutavalt palju lilli kasvatatama… Aga meie maandusime pika nimega Ringhäälingumuuseumi, kus lindistasime kuuldemängu, vohh! Sellist asja ei juhtu iga päev ja igas linnas! Kangesti tahaks juba kuulda, kuidas siis tuttavad hääled oma rollides kõlavad ja kuidas kogu lugu kokku tundub!

Türi taga Poaka külas alpakafarm. Misasja?! No vot, kes ei käinud, ei teagi. Alpakad on väikesed kaamelid, ilma küüruta, 22 eri värvi villaga, väga nunnud koduloomad, Eestis väga haruldased alles. Nad oleks võinud ju natuke veel nunnumad olla, kangesti oleks turist tahtnud seda imevilla nende seljas katsuda, aga õppisime empaatiat ehk ette kujutama, kuidas mina ise käituksin, kui mu oma koju ilmuksid järjekordsed ahhetajad, kes paari peotäie võilillede eest tahaks karvast kinni kahmata… Tõesti, meil veel vedas, et ükski neist haruldustest ei tabanud tatiplärakaga! Villa kraasimine ja ketramine tundus isegi meistri käes väga vaeva- ja aeganõudev töö olema. Aga loomad olid kenad! Kui muud meelde ei jäänud, siis see ikka, et nad isegi pissivad täpselt ühte ja samasse paika, pole niisama lambapead. Ja need pikkade ripsmetega silmakesed… nii nunnud ikka!

Paide. Eestimaa süda. Vallitorn kui Ajakeskus – igal korrusel oma ajastu. Peen nimi sellel ettevõtmisel veel: Wittensteini Ajakeskus. Ja siis see algas! Esiteks vatimõõkadega lahing ümber torni, seejärel tornis üles-alla-paremale-vasakule-lifti-trepist trampimine ja igal pool kostüümis giid oma asja ajamas, meile veel maitseelamust kah pakkumas! Oli kärtsu ja mürtsu, filmi ja pilti, valgusefekti ja mida kõike veel! Võimas värk see ajalugu! Moodsate vahtplastide ja led-lampide abil reisisime tõesti läbi aastasadade nagu niuhti!

Tagasi tõelises maailmas, sai lõpuks ometi poepeatus ka tehtud. Koju.
DSC_0278DSC_0310DSC_0347

Rubriigid: Koolielu

Paudi talu loodusrada – 1.-5. kl. soovitab soojalt!!!

Seiklusrikkalt see päeva osadele algas – varavalges pidi liinibussiga Viljandisse kolistama, kus alles kell 9 ootas tellitud buss. Ikka, et sel kibekiirel ekskursioonide-perioodil üleüldse bussi saada nende kõrgete turuhindade juures, mida pakkumine on kergitanud. Meil oli valida: kas jätame sõidu ära või alustame tellitud bussiga Viljandi linnast ega lase sel Leie meile järele tulla hingehinna eest. Kõik huvilised said lõpuks kokku, kellel õp Tiina G pannkoogid põses, kellel uni alles silmanurgas.

Läksime omadega metsa! Ilm läks järjest ilusamaks! Mets läks järjest imelisemaks! Paudi talu rahvas – halli habemega taluperemees kräbeda õpetaja Riitaga võidu tunnevad oma kandis küll iga sipelgat nägupidi! Samblad, samblikud, ämblikud, puuseened, kuusekasvud, sõnajalad ja kuuseistikud, kõik olid valmis meid vastu võtma ja ennast tutvustama. Ole ainult maalaps ja ära nii kangesti kilju, kui mõni kuklane otsustab mööda säärt üles ronida – vaatama, kes see siin tema samblavaibal trambib. Paudi metsatalu loodusrajad on alles niivõrd värsked ja vähekäidud, et tõesti katab rajapinda pehme roheline vaip!

Mida kõike saab juuretükist, oksarisust, männipahast ja kasetohust meisterdada, seda jutustati rahulikult ja asjalikult kolmanda giidi poolt lisaks. Metsas on igal asjal oma mõte, metsasõbralik inimene suudab veel omaenda mõtte sinna juurde nuputada ja metsa enda kasuks ning iluks rakendada.

Imed imede otsa! Me istutasime igaüks omaenda KUUSE. Mis meist igaühest viie, kümne, viikümne aasta pärast saab – kes seda teab, aga KUUSED ehk lähevad kasvama… Kasvavad kõik need kiired inimeseaastad sealsamas muinasjutumetsas sama paiga peal ja ootavad meid ehk äragi, kui kunagi vaatama tuleme…

Lõke, vorstikesed toomingaorgi otsas, kohv ja tee, kringel pererahva poolt, meie oma moonakotid veel lisaks – kuninglik lõuna vabas õhus! Kunagi pole kohvi sedasi maitsenud!!! Esimene selle suve päike küttis seljad soojaks ja helerohelise metsa sillerdavaks.

Kividesse oli raiutud vanade indiaanlaste tarkus:

Kui viimane puu on metsast raiutud, kui viimane kala on jõest püütud, viimane allikas mürgitatud, saate tea teada, et raha ei saa süüa…

Rubriigid: Koolielu